Kõrge lend (9)

Selles staadiumis lisandub meie alkeemilisele teekonnale müstiline element.

Siiamaani oleme tegelenud isikliku liikumisega. Nüüd tuleb hetk, mil peab selle ületama.

Kaks kirjanikku ei kirjelda alkeemiat kundagi täpselt ühtemoodi. Selles ei ole kindlaksmääratud etappide arvu, ehkki alkeemilises kirjanduses leidub hulk ühesuguseid kujundeid ja kirjeldusi. Kuid ühes etapis on põhiliselt kõik allikad ühelmeelel: See on "roiskumine" surm, millele järgneb elluärkamine. Hetkel, mil leiab aset alkeemiline surm, näib kõik olevat kadunud. Ent sünnib uue elu ime.

EESMÄRK ON MÕISTA, ET LAPSE SÜND EELDAB UUT ELUVAADET KÕIGILE, KA VASTSÜNDINULE.

Heidame pilgu lava taha, mõistmaks, mis tegelikult toimub. Surm, olgu sümboolne või otsene, tähendab, et sidemed keha ja hinge vahel on valla pääsenud, ning seeläbi isiksus kui selline kaob.

Niisiis on oluline esitada siinkohal tähtsaid küsimusi: mis juhtub, kui need sidemed on valla päästetud?

Kas alkeemia suudab meile jutustada mitte üksens surmast ja taassünnist, vaid ka potentsiaalist, mis nendega vabaneb?

Vihjete leidmiseks ei tarvitse minna kaugele alkeemiliste kirjelduste juurde.

Raamatust "Atlanta Eugiens", juhatab meile teed: Lõvi, loomade kuningas, kõva südamega Ja küünistega, võitleb kartmatult ning põlgab põgenemist. Tiivuline emalõvi püüab õhku tõusta, kandes isalõvi. Ent isalõvi haardub maapinda ning hoiab emalõvi tagasi. Näidaku looduse kujund mulle teed.

Tiivuline emalõvi lendab üles nagu iidne taevane jumalanna. Hing kerkib ning püüab keha endaga üles tõmmata. Ent keha on liiga raske ning vanad sidemed, mis hoidsid emalõvi ja ta paarilist koos, on nõrgenenud. Sellele vaatamata võitleb maine lõvikeha selle eest, et hoida oma hingekaaslane enda juures. Muutumiseks tuleb paaril lahku minna ning ühineda uuel kujul .Mõnedes teistes alkeemilistes tekstides on seda protsessi vahel illustreeritud kahe linnuna peas, kus üks neist püüab ära lennata, teine aga hoiab teda tagasi.

Paremaks mõistmiseks meenutage alkeemia printsiipi vastanditepaarist, mida ühendab kolmas komponent, nind need kolm kokku moodustavad harmoonilise ja ühtse terviku.

Protsessi dünaamika lähtub aga sellest, et see tervik tuleb pidevalt osadeks jagada ning formeerida uuesti kõrgemal tasandil.

Niisiis tugevdas lapse sünni ootamine ja sünd esmalt kuninga ja kuninganna liitu. Nüüd aga juba sündinud laps, see kolmas jõud ning abielu hing, sureb, lõdvendades seeläbi sidemeid kuninga ning kuninganna vahel, jättes nad kõrbe.

Vaatleme selle kõrbe olemust ning taastulekut kõrgemasse eluvormi. (PS! Ka Kristus pidi läbima kõrbe, mõistmaks oma elu ja eesmärke)

Vaade mäelt

Mõned alkeemilised tekstid teevad selgeks, et lennuaeg on võimalus tundma õppida hingemaad. Üks kõige salapärasemaid alkeemilisi tekste, "Lambspringi raamat", näitab seda kahe kuju näol, kes seisavad kõrge mäe tipus.

Tiivuline Teejuht on viinud alkeemilise abielu kuningliku poja kõrgustesse ning paneb nüüd ette näidata talle imepäraseid vaateid: Nende sõndadega pöördub Teejuht Poja poole: Tule siiapoole! Ma juhin su kõikjale, Kõrgeimale mäetipule, Et sa võiksid mõista kogu tarkust, Et sa võiksid näha maa ja mere suurust Ja sellest ammutada rõõmu. Kannan sind läbi õhu Kõrgeima taeva väravani. Poeg kuulates Teejuhi sõnu, tõusis koos temaga kõrgemale. Seal nägi ta taevast krooni. Mis oli kujuteldamatult hiilgav.

Ometi meenub pojale sulnist vaatepilti naudeldes ka tema kuningast isa, kelle ta on hüljanud all maa peal ning palub Teejuhil lubada tal naasta: Kui ta oli noid asju näinud Meenutas ta ohkega isa, Tundis suurt kurbust isa pärast Ja lausus: Naasen tema rinnale Lähen alla oma Isa juurde Sest tema ei suuda elada minuta Ta ohkab ja hüüab valjult minu järele.

Kui poeg naaseb, kugistab isa ta rõõmust sõna otseses mõttes alla, neelates ta tervenesti. Seejärel lamab palavikus kuningas pärast säärast tormakat tegu oma voodis ning palub Jumalal ta poeg elule tagasi anda. Tähtedelt langeb hõbedast vihma, pehmendades kuninga keha ja
muutes selle selgeks veeks. Sellest pühitsetud veest sünnib nii kuningas kui tema poeg uuesti. Nad kulgevad läbi pimeduse. Nõnda mõnedest asjadest Nad valmistavad ärarääkimata hinnalise puuvilja Nad ei hävi enam iial Ja naeravad surma üle. Teejuhist saab nende alaline kaaslane. Nad istuvad nüüd ühel troonil – on olemises ühel tasandil.

Inimlikkus reageerib armastuse köidikutele, tuues mängu ka moraalse dimensiooni. Ei piisa taevastes saalides uitamisest ning imetlusväärsete teadmiste saamisest, peame selle kõik tooma tagasi lähtepunkti ning kasutama seda, et aidata kergendada kannatusi ning leevendada igapäevast heitlust. Meile on meie perekond alati olemas justkui maakaart, et me mõistaks, mida ja milleks me siia ilma oleme õppima ja kogema tulnud.

Hiljem tuleb selles raamatus juttu teene pakkumisest, kuid oleme saavutanud teadmise, ning see tähendab tihti isilike ambitsioonide kõrvalejätmist, mida võiks sümboliseerida alkeemiline surm.

Kes teejuht on? Kahtlemata on ta tiivuline ja tark Hermes Trismegistos, alkeemia patroon.

Sellel konkreetselt puhul võib ta esindada ka ristiusu kolmainsuse Püha Vaimu, sest anonüümne autor on otsustanud kujutada meessoost kolmikut, vastandina alkeemia tavapärasele kuningale, kuningannale ja kuninglikule pojale.

Ent Teejuht kujutab ka otsija hinge. Kui keha, hing ja vaim on ellu äratatud ning häälestatud uuele ja püsivale harmooniale, on võimalikud veelgi suuremad imed.

Varasem Embleem "Lambspringi raamatus" toob rohkem selgust, illustreerides seda ükssarviku ja hirvega sügaval metsas.

Meil tuleb nimetadametsa Kehaks...

Ükssarvik on alati Vaim. Hirv ei ihalda muud nime kui vaid Hing.

Seda, kes teab kuidas taltsutada ning valitseda neid Oskuse läbi Ühendada nad, ning juhtida metsa ja metsast välja, võib õigusega nimetada Käskijaks.

See on ilus võimalus soovituslikus laadis, et võime saavutada väe juhtida vaim ja hing tahte abil kehasse ja sellest välja. Mõte on selles, et vaim ja hing, mis on alaliselt seotud keha "metsaga", ei saa arendada oma tõelisi võimeid. Kuid füüsilises elus ei saa täielikku vabadust kehast saavutada. Niisiis peab alkeemik välja arendama võime juhtida vaim ja hing pimedasse metsa ja sellest välja. See on tõeliselt meisterlik alkeemiku tipptasemel töö.

Kes sellega hakkama saab, saavutab neil tasandeil uut nii ihus kui hinges.

Kui palju me selleks silmapilguks ka ei valmistuks, ei usu me kunagi päriselt, et õnn võib teha sellise tagasikäigu. Töö varastel etappidel oleme tihti märksa enesekindlamad kui hiljem .

Alustades näib kõik täiesti selge. Kuid hiljem tuleb pimeduseaeg, mil eneseuks haihtub.

Mittemingisugune vaimne treening ei saa kindlustada kerget läbi elu kulgemist. Mitte miski siin elus pole püsivalt ühetaolises seisundis: KUI LAKKAB MUUTUMINE, LAKKAB KA ELU!

Ning kui muutused kestavad, toovad nad esile uusi väljakutseid. Treening, mille te läbi teete, aitab teil nendega toime tulla, mitte neid kaotada. Valgustatus, nagu ka alkeemiku ülim kuld, tähendab toetuspinna saavutamist igaveses maailmas, mitte absoluutset ülemvõimu selle maailma hädada üle.

See võib teie elu vältel toimuda mitmeid kordi. Ehkki alkeemilise protsessi võib visandada päris täpselt algusest lõpuni, liigume tegelikult läbi eri tsüklite, eri arengufaaside, mis ilmnevad eri tasanditel. Niisiis võib protsessi eri viisidel korrata üha uuesti ja uuesti.

Hermeetilise traditsiooni järgi sünnib iga inimene algse võimega omada hinge, kuid sel on kalduvus jääda latentseks ja organiseerimatuks.

Vaimse töö või elukogemusega võib selle tõeliselt saavutada. Kord sündinuna on see nagu organ. See on võime, mille kaudu tajume teiste meid ümbritsevate hingede loomust. See on vahendaja kõrgemate ja madalamate maailmade vahel ning mõnikord on seda peetud karikaks, millesse saab valada vaimu (tavainimestele teada kui Püha Graal).

Teised "kärbumised" tähendavad traagilisi elusündmusi, mis võivad lõhki käristada vaimselt hästitreenitud inimese rahuliku enesekindluse.

Lähedase surm, reetmine partneri poolt, tööl karjääri kokkuvarisemine jne., on vaid mõned ilmsetest sündmustest, mis võivad valldandada pimedushetke.

Õpime,et kui tahes tõsine ka poleks pühendumine vaimsele arengule, ei suuda see siiski meid väliste hoopide eest kaitsta. Ometi leiab inimene, kes on sellise trauma läbi elanud, et tema treenitus aitab tal selle valuga taas täisväärtuslikku elu elada, ilma et see teda elamast peataks või mineviku alla mataks.

Kui me oskame traagilisi sündmusi võtta nii, et mõistuslik seletus on põhjuste seletustesse kaasatud, siis on võimalik näha traagilisi sündmusi osana transformatsioonist ja arengu protsessist ning seeläbi olla tugevam inimene kui enne.

Alkeemia teel tuleb meil toimuvat aktsepteerida ning meil peab olema usku, et suudame sellega hakkama saada. Kuigi me ehk läbime tundmatuse värava, on vaimul siiski võimalik lennata. Võime lennata nagu tiivuline lõvi ning ronida koos Teejuhiga üles mäkke. Teejuht on alati leitav, ükskõik kas tunnetate teda oma kaitseinglina, kõrgema mina või targa Hermes Trismegistosena.

Töö valuga.

Kui olete mõne sellise kannatuse juba läbi teinud, minge mõttes tagasi ja küsige endalt, kas te ei kogenud sealjuures ka midagi kõrgematasandilist?

Kas te saite juurde vaimseid teadmisi?

Kas tundsite lahknemist oma vanast minast?

Kas valu, mida tundsite oli kasvatav või hävitav?

Kas tundsite uut tüüpi mõistmist või valgustatust?

Tundmatus

Iga katastroof, kurbmäng või tagasilöök võib olla materjal uue elu jaoks, kui saabub olukorra mõtestatuse mõistmine.

Tavaliselt inimesel, kes on läbi teinud sellise pimeduseperioodi, areneb kaastunne ja elu sügavam mõistmine.

Mitte keegi ei või õieti teisi kõikvõimalikes olukordades õpetada, enne kui pole läbitud erinevaid dramaatilisi kogemusi. Te võite vaid oletada, mis tunne on tunda üht või teist valu, kuid draama tegelikku ulatust ei saa te enne teada, kui olete sama olukorra ise läbi elanud.

Mõned õpetused kavandavad sümboolse surma kogemuse, stimuleerimaks seda hüpet tundmatusse.

Shamanistlikud traditsioonid on selle poolest iseäranis tuntud ning pühendumust otsivad inimesed võidakse sulgeda päevadeks "nägemuse seemnesse" ilma toiduta, veeta ning seltskonnata. Enda jaoks peab pühendumist otsiv inimene "surema". Ta võib läbi teha ka füüsilise valu katsumusi ning vaimse ängistuse proovi. Alles siis kui kogu “normaalsus” on minema pühitud, saab tulla nägemus.

Shamanismis võib see olla vaimu ilmumine linnu või looma kujul - see esindab shamaani teejuhti ja kaitsjat ning sellest saab shamaan abi oma ravimistöö juures.

Ent see tuleb pälvida autasuna. Tavaliselt tuleb shamaanidel loobuda igasugusest isiklikust elust. Neilt võidakse nõuda üksinda elamist ning loobumist isiklikest kontaktidest sõprade ja perekonnaga. Nende kogukond võib neid samavõrd karta kui ka austada. Nende missioonist saab nende elu.

Valvamisi ja rituaale, millega kaasneb isoleerimine pimedusse, leidub ka Lääne religioossetes ja maagilistes traditsioonides.

Rüütliseisuse - kandidaat pidi tavaliselt enne pühitsemist järgmisel päeval veetma üksinda öö pimedas kabelis. Selline protseduur aitas tal vabaneda kõigist igapäevaelu köidikuist ning jõuda tagasi omaenda ressursside juurde. Vaid täieliku isolatsiooni või üksioleku hetkel võib toimuda läbimurre teise maailma. Peate kogema üksindust, enne kui saate avastada, et maailm ei lõpe teie isiku piiridega.

Loomulikult ei aita kolmetunnine üksindusse sulgumine alati saavutada täielikku transformatsiooni.

Rituaal on ühtlasi moodus valmistamaks teid ette nende väljakutsete jaoks suuremal skaalal.

Kui olete kas või mõned tunnid pimeduses ja kõigest äralõigatult vastu pidanud, piltlikult või sõna otseses mõttes, olete palju parmeini varustatud seismaks tulevikus silmitsi samalaadse kogemusega.

Vahel arvavad inimesed, et rituaal, millele ei järgne silmapilkne ja dramaatiline muutus, on kasutu, ent see pole nii. See on keha ja mõistuse treening.

Läbimurdeks maailma, mis on kõrgemal isiklikest piiridest, on vägagi tõeline võimalus.

Kui kord on saavutatud tasand, mis on kõrgemal isiklikust , on loomulik soovida minna sinna taas.

Ning on suur kiusatus taasluua tingimused, mis selle hetke lõid. Inimesed, kes kannatasid füüsilise paine all, võivad panna end üha uuesti sarnasesse ohtlikku olukorda ( kihutamine autoga, mägironimine või mis tahes muu ekstreemsus), lootes läbi murda olme ratsionalisismi barjäärist.

Alkeemia pakubki võimalust, et te ei peaks end ohtlikku olukorda asetama ja oma eluga riskima, et seda tunnet taas läbi elada, vaid pakub moodust seda tunnet taas puudutada nii, et kanal kahe maailma vahel oleks pidevalt avatud.

Mõte hinge ja vaimu juhtimisest kehasse ja sellest välja, mida kujutatakse "Lamvspringi raamatus", osutub väljaspool keha viibimise kogemustele. Need toimuvad ootamatult hulga inimestega, mõnikord mõne õnnetuse puhul või kokkupuutel surmaga, vahel une ja ärkveloleku piirimail ning ajuti inimestega, kel lihtsalt näib olevat raskusi püsida kogu aeg oma kehas.

Igal juhul on füüsilised “väljaspool keha viibimise kogemused” mõnes suhtes sarnased nendega, mis kaasnevad teatavate vaimsete kogemustega, ning neil on mõningane seos meditatsiooni ja visualiseerimisega.

Sel ajal võivad sidemed keha, hinge ja vaimu vahel lõtvuda...... Psüühika keeles on meil "hõbelõng", mis juhib meid tagasi kehasse, kui me ajutiselt sellest välja libiseme, ning mis aitab meil leida sellesse tagasitee.

Meediumid, kes vajuvad transsi, peavad suutma kergesti oma kehasse tagasi lipsata ning seetõttu ei tohi neid ehmatada ega järsku äratada. Pange tähele, et mõned lapsed on samuti väga häiritud, kui neid järsku äratada.

Peaaegu igalühel esineb aegajalt neid kogemusi, mis pole füüsilisega kuidagi seotud: hakkate parajasti sõbrale helistama, kui tema helistab teile, või leiate end paigas, mida olete varem unes näinud, kuid kus te päriselus pole kunagi varem käinud. Võite ühtäkki teada, mis tuleb tänase postiga, või viia just enne sissemurdmist väärisesemed panka. Mitte keegi ei oska kogu aeg kõike täpselt ette ennustada, sest iga tegu praegu muudab homset. Ilma selle seletamatu “tunnetuseta” jääksid loteriid ja hobusevõidusõitude kihlveod soiku.

Ning kui olete otsustanud demonstreerida oma võimeid teistele, on neil naljakas omadus sootuks kaduda. Ma seletan teile, miks see nii kipub olema. Asi on siis lihtsalt selles, et kui teistega suhtlete, siis ei saa ju oma sisemusse üksi keskenduda. Suured meediumid kasutavadki tihti esinemiste puhul kõigi vaatama tulnud inimeste kanaleid, et oma etendus ära anda. Tihti eeldab see nn. vampiirluse kasutamist, sest mud võimalust ju pole. Sellest tulenevadki tihti inimestel tervenemise tunnused kui nende energeetika ja “vaim” pisut valgustatust saab.

Astroloogia ja numeroloogia panevad ainsana rõhku eelkõige tehnikale ja matemaatilisele seaduspärasusele, kuid ei saa sealgi vastuseid ilma, et tuleks legendidest salastatud valemeid välja nuputada.

Delfi oraaklil, tuli meediumitööks sageli vajuda ekstaasi või transsi, kuid enamik tänapäevaseid ennustussüsteeme seda õnneks ei nõua. Kui teid huvitab, miks inimkond ei jäta tubakat, kuigi see on füüsilisele kehale probleemiks, siis Delfi oraakel oma rituaalidega on vast kõige otsekohesem vastus.

Kui te tegelete ennustamisega, tuleb teil selleks ikkagi luua eritingimused. Võite toa ette valmistada koristades, mööblit paigutades ning kindlustada, et telefonihelin, külalised või veel miski muu teid ei segaks. Isegi siis, kui peate läbi ajama lauaga lärmakas pubi nurgas ( kuulus seitsmeteistkümnenda sajandi astroloogi William Lilly ajas peaaegu kogu oma äri kohvikutes), võite siiski teha selleest pühitsetud paiga. Mingis mõttes leiab ennustamine alati aset pühitsetud paigas ja pühitsetud ajal.

Harjutus

Kaitsmise rituaal

Eesmärk on kaitsta ruumi, mida soovite kasutada meditatsiooniks või vaimseks tööks. Seda võib edukalt läbi viia ka grupitööna. Kõige parem on kasutada seda ruumi puhul, kuhu kellelgi peale teie enda või teie grupi pole õigustatud põhjust siseneda, teisisõnu, ärge kasutage avalikku ruumi või võite tekitada konflikti.

Kujutlege nelja väga pikka sinisest valgusest inglit, kes seisavad toa igas nurgas. Nende tiivad on kokku pandud. Nüüd laske neil tiibu sirutada, nii et ühe ingli tiivaots puudutab teise oma. Nende ühendatud tiivad ümbritsevad nüüd kogu ruumi ning ruum on kaitstud. Kui olete oma tööga valmis saanud, naaske kujutluse juurde inglitest ning paluge neil tiivad kokku panna. Tänage neid kaitse eest ning vabastage nad.

Harjutus

Sisenemine tundmatusse - öine valvus

Valmistage tuba ette selliselt, et see oleks nii pime kui võimalik ning et vähimgi valgus ei piiluks kusagilt sisse.

Otsustage, kus te istute, kas põrandal või sirge seljatoega toolil.

Parim aeg on keset ööd ajal, mil te tavaliselt üelval ei ole ja väljas on pime.

Minge ettevalmistatud tuppa ja istuge seal tund aega (võite äratuskella või stopperi kaasa võtta, kuid hoiduge kiusatusest seda vaadata, kuni see tund kestab – õppige usaldama iseenast ja andke endale see planeeritud hetk.)

Laske oma tavalistel mõtetel ja muredel taanduda nii kaugele kui võimalik, kuid olge ärkvel. Kui jääte uniseks või lihased tõmblevad, võite liigutada või sirutada.

Umbes 20 minuti või poole tunni pärast ( teil tuleb see nii hästi kui suudate ära arvata) tehke "Pimeda katla" harjutust. See seisneb kõige selle mõttelise kõrvaleheitmises, mida oma olemasolu jaoks oluliseks peate.

Pime katel

Teie ees seisab tohutu suur katel. Kui kord kõik on selle sisse visatud ei nähta seda enam kunagi. Nüüd visake ükshaaval minema kõik asjad, millel on teie jaoks tähendust - töö , sõbrad, kodu, riided, varandus, perekond ja koguni keha.

Võite need üksikosadeks lahti võtta - abikaasa, parim kleit, jalad jne. See on puhtalt mõtteline harjutus ning sellega ei pea kaasnema mingid füüsilised zhestid.

Kui olete kõik ära visanud, küsige endalt :"Mis järele jäi?" Seejärel tõrjuge katel täiesti ning pidage meeles, et see harjutus on mõeldud juhtimaks teid te sügava olemuseni, mitte selleks, et kindlaks teha, kui palju te hindate seda, millest loobusite.

Tõuske püsti, käige pimedas toas veidi ringi ning seejärel lõpetage oma tunniajaline öövalvus. Pärast lahkuge sellest toast, süüdake mõned tuled ning sööge või jooge midagi, enne kui puhkama heidate. See harjutus sobib ka grupitööks. Seda on soovitatav teha mitmekesi, osaliselt pimendatud ruumis harilikul kokkutulemise ajal, kui rühmajuht võtab küsitleja rolli.

Ennustamine

Ennustamine pendliga - "nõiavitsaga otsimine"

Valmistage pendel sõrmusest, suurest raskest helmest või mündist, mille keskel on auk - ükskõik millest, mis kaalub piisavalt, et õõtsuda nööri otsas.

Võtke jupp nööri ning siduge ese selle ühte otsa, jättes vähemalt 20 cm nööri vabaks.

Hoidke nööri pöidla ja nimetissõrme vahel, vajadusel tieste sõrmedega veidi toetades.

Peaksite hoidma nööri küllalt kindlalt, et see sõrmede vahelt välja ei libiseks, kuid mitte nii tugevasti, et takistataksite selle liikumist. Harjutamine näitab teile, kuidas.

Alustage selles, et uurite välja ,millised on teiei vastused "jah-ile" ja " ei-le". Võtke istet, laske end lõdvaks ja hoidke pendlit veidi kõrgemal laua pinnast või põrandast, kui istute maas.

See on tavapärane tööviis. Laske pendlil kõlkuda ning mõelge " Jah" üha uuesti ja uuesti.

Mida pendel teeb? Kas ta kiigub otsejoones või ringikujuliselt?

Seejärel korrake harjutust, öeldes "Ei" Tehke seda mitu korda.Ja te saate teada, kuidas te pendel teid teenib.

Tulemus võib ka eri päevadel olla erinev, nii et alustage oma nõiavitsa - seanssi alati selle harjutusega. Kui olete neis küsimustes selgusele jõudnud, võite tööd alustada.

Nõiavitsaga otsimine põhineb lihtsalt jah/ei tüüpi vastusel.

Isegi vee otsimine on tegelikult "Jah - siin on vett" - laadi tegevus.

Võite sooritada mitmeid nõiavitsa - harjutusi ning kui olete need omandanud, mõelge välja oma harjutus.

Olulised kriteeriumid on:

Ärge kunagi sundige pendlit liikuma ega takistage seda liikumast!

Ärge püüdke muuta selle liikumise viisi, kui tahes ootamatu see olekski!

Hoidke mõistus tulemustele avatuna!

Olge valmis selleks, et mõnel korral töötab pendel paremini kui teasel!

Järgnevad soovitused tööks nõiavitsaga vahelduvad küsimustest selle kohta, mis on materiaalselt olemas, kuni asukohta määramiseni pendliga kaardi kohal ning nägemuste kohta minevikust ja tulevikust.

Otsitavad esemed

Laske kellelgi peita mõned esemed tasside või muude anumate alla. Nende hulgas peaks olema teile kuuluv asi. Püüdke leida , kus on teie ese, hoides pendlit krodamööda iga anuma kohal ja küsides: "On see siin ?" ( jah/ei) Samuti võite kasutada seda tehnikat tegemaks kindlaks, millised esemed kuuluvad naisele, millised mehele.

Kõigepealt tehke selgeks, millise liikumisega reageerib teie pendel mõistele "mees" ja " naine" peale samal viisil, nagu katsetasite " jah-i" ja " ei-ga".

Võite kasutada mehe ja naise pilte, mille kohal lasete pendlil kõikuda, kus see aitab teil koodi kindlaks teha.

Pendliga kaardi kohal asukoha määramine

Võite siinkohal esitada mitut tüüpi küsimust. On ehk parem alustada sellisega, millele leiate vastuse otsekohe. Näiteks võite paluda sõbral luba teha pendli abil kindlaks , kust on pärit üks nende sugulastest. kasutage küsimuse all oleva maa kaarti, laotage see laiali ja ennustage kas lihtsalt vaadates või kasutades võrgustiku jooni. Küsige," kas see on selle poole peal?". Loodetavast ülteb teie pendel ühe poole peal "jah", teise peale "ei". Kui olete ühe poole kohta saanud jaatava vastuse, jagage see kaheks ning proovige kumbagi poolt. Seejärel poolitage uuesti "jah" - pool ning jätkake seni, kuni järele on jäänud ala, mis on liiga väike, et seda poolitada. See ongi teie vastus. Võite kasutada pendlit kaardi kohal ka ennustamiseks, esitades küsimuse: "Kus elan mina / elab mu sõber tulevikus?" või "Kus on postitatud järgmine kiri, mille ma saan?"