Saturday, March 1, 2008
Thursday, February 14, 2008
Pole üllam olla vaene.
Raivo J. Raave
Vaimne alkeemia: Kuidas muuta puudus külluseks?
“Pole üllam olla vaene. Sageli läheb selleks vaja raha, et teostada oma eluülesannet.”
Wynn Free
Kas te vajate oma ellu rohkem küllust? Kui jah, siis esimeseks sammuks on see, et tuleb ausalt hinnata, kus te hetkel asute ning seejärel luua nägemus, kus te olla tahaksite. Järgnev loetelu aitab teil määratleda, oma käitumist ning suhtumisi analüüsides, kas see tõmbab külge küllust või lükkab seda eemale:
1. Te väärtustate ennast ning oma aega. / Te ei väärtusta ei ennast ega oma aega.
2. Te annate vabalt ning võtate vabalt vastu. / Te ei anna vabalt ega võta ka vabalt vastu.
3. Te avate oma südame. / Te sulete oma südame.
4. Te ootate, et juhtub parim. / Te muretsete, et juhtub halvim.
5. Te lähtute südamest. / Te laskute võimuvõitlustesse.
6. Te annate endast parima. / Te teete tööd üle nurga, nii et kuidagi tehtud saaks.
7. Te tahate, et ka kõik teised oleksid edukad. / Te võistlete teistega.
8. Te keskendute sellele, kuidas saaksite teisi teenida. / Te mõtlete vaid sellest, mis teised teile annavad ja mida neilt saada oleks.
9. Te ütlete endale, miks teid ootab ees edu. / Te ütlete endale, miks teid peaks tabama ebaõnnestumine.
10. Te olete aus ning eetiline. / Te lähete oma väärtuste ning ideaalidega kompromissile.
11. Te olete tähelepanelik ning keskendunud oma tegevusele. / Te toimite automaatselt.
12. Te rõõmustate teiste edu üle. / Te tunnete end teiste edust ohustatuna.
13. Te olete tänulik väljakutsete eest. / Te eelistate kasvule ohutust ning mugavust.
14. Te annate asju kergesti ära. / Te ripute asjade küljes.
15. Te usute, et kunagi pole liiga hilja oma unistuste teostamiseks. / Te mõtlete, et on liiga hilja ning annate alla.
16. Te annate endale loa olla see, kes te olla tahate ning teha seda, mida te teha tahate. / Te ootate, et teised teile selleks loa annavad.
17. Te usute, et teie tee ja elu on tähtis. / Te ei usu oma teesse.
18. Te teete elatise teenimiseks seda, mida te teha armastate. / Te töötate üksnes raha pärast.
19. Te lasete lahti, lubades juhtuda sellel, mis on teie kõige kõrgemaks hüveks. / Teil on tunne, et teil on millestki puudus ning et peate midagi ilmtingimata saama.
20. Te annate, soovides, et teised elaksid külluses. / Te annate teiste vajaduste katteks.
21. Te panete esikohale oma kõrgeima eesmärgi teostamise. / Te teostate oma kõrgeimat eesmärki alles siis, kui teil on selleks rohkem aega.
22. Te näete iseennast oma külluse allikana. / Te näete teisi oma külluse allikana.
23. Te usute küllusesse. / Te usute puudusesse.
24. Teil on olemas usk iseendasse, olete enesekindel ning armastate ennast. / Te muretsete, tunnete hirmu, kahtlete endas ning olete enesekriitiline.
25. Teil on selge kavatsus ning kindel tahe. / Teie eesmärgid on ebamäärased või määratlemata.
26. Te lasete end juhtida oma rõõmul. / Te sunnite iseennast (“ma pean”, “olen kohustatud”).
27. Te ümbritsete end objektidega, mis annavad teile elujõudu. / Te hoiate alles asju, mis vähendavad teie elujõudu.
28. Te olete tänulik ning väljendate seda. / Te tunnete, et maailm on teile võlgu.
29. Te usaldate oma võimet luua küllust. / Te muretsete rahaasjade pärast.
30. Te järgite oma sisemist juhtimist. / Te ignoreerite oma sisemist juhtimist.
31. Te otsite lahendust, mis oleks parim kõikide jaoks. / Teid ei huvita teiste probleemid, peaasi, et endal hästi läheks.
32. Te olete iseenda jaoks autoriteet. / Te ei usu oma sisemisse tarkusesse.
33. Te näete küllust kui oma eesmärgi täitumist ning õnne. / Te võrdsustate külluse vaid sellega, kui palju raha teil on.
34. Te naudite protsessi sama palju kui eesmärki. / Te teete asju vaid eesmärgi nimel.
35. Teie kokkulepped teistega on selged. / Teie elus on palju väljaütlemata soove ning ebamääraseid ootusi.
36. Te mõtlete sellele, kui kaugele te jõudnud olete. / Te keskendute sellele, kui kaugele teil veel minna on.
37. Te räägite küllusest. / Te räägite probleemidest ning puudusest.
38. Te meenutate mineviku õnnestumisi. / Te meenutate mineviku ebaõnnestumisi.
39. Te mõtlete laiendatud, piiritlemata moel. / Te mõtlete piiritletult.
40. Te mõtlete sellele, kuidas te raha loote. / Te mõtlete sellele, kuidas te raha vajate.
41. Te keskendute sellele, mida te armastate ning tahate. / Te keskendute vaid sellele, mida te ei taha.
42. Te lubate endile saamist. / Te tunnete, et te ei vääri saamist.
Muutuge raha jaoks ligitõmbavaks.
Mida iganes te arvate, et raha teile annab, on tegelikult väärtus või omadus, mida te endas arendama peaksite selleks, et muutuda raha ning külluse jaoks ligitõmbavamaks. Nähke raha ning asju mitte kui vahendeid puuduse kõrvaldamiseks, vaid kui midagi, mis aitavad teil end täiuslikumalt väljendada ning oma potentsiaali teostada.
Te peaksite endalt küsima: kuidas ma end tunneksin, kui mul oleks rohkem raha? Kas ma oleksin enesekindlam? Peaksin ma endast rohkem lugu? Kas ma saavutaksin suurema sisemise rahu, rohkem võimu, rohkem armastust? Me mõtleme vales suunas, kui usume, et me raha abil neid kvaliteete saavutada võime. Tegelikkuses on väärtused, mida me arvame raha abil saavutavat, just need, mida peaksime endis arendama selleks, et muutuda raha ning külluse jaoks ligitõmbavamaks.
Kui te juba teate seda, mida te vajate raha külgetõmbamiseks, on soovitav panna end olukordadesse, mis teis neid kvaliteete esile tooksid ning arendaksid. Näiteks, kui te mõtlesite, et raha abil saavutate te suurema sisemise rahu, teate te nüüd, et rahu on see kvaliteet, mida te endas arendama peate, selleks et raha külge tõmmata. Te võiksite näiteks mediteerida, veeta aega looduses, tegeleda joogaga. Kasulik on koostada nimekiri kõigest, mida te arvasite raha abil saavutavat ning siis need väärtused reastada selles järjekorras, mida te võiksite teha kohe praegu, selleks, et neid kvaliteete arendada ning külge tõmmata.
Olge paindlik selle suhtes, mida te küsisite.
Asja, mida te saada tahate, olemus seisneb tema toimes – eesmärgis, milleks te seda kasutate või mida ta teile teie arvates annab. Olge avatud vastu võtma seda, mida te tahate, ükskõik millises vormis, millisel kujul või suuruses see teie ellu ka ei ilmuks.
Jumalike olenditena võime me saada seda, mida me iganes soovime, kui me pole vägivaldsed teiste suhtes ning siis, kui me saadame Universumile selge signaali. Võti seisneb siin keskendumises sellele, mida me tõeliselt tahame. Me peame visualiseerima ning tunnetama selle sisemist olemust, mida me tõeliselt tahame, mitte selle välist vormi.
Kui te juba teate, mida te tahate, siis võib kasutada protsessi, mida kutsutakse “magnetiseerimiseks”. See protsess koosneb kuuest sammust.
1. Kui te “magnetiseerite” midagi, siis mõelge väärtusele, mida te tahate seda asja omades välja kiirata.
2. Keskenduge selle asja, mida te soovite oma ellu tuua, olemusele ning tunnusjoontele.
3. Küsige seda, mida te tahate ning olge avatud rohkemale!
4. Armastage ning olge valmis omama seda, mida küsite.
5. Uskuge, et seda, mida te palute, on võimalik ka saada.
6. Pärast millegi magnetiseerimist, alistuge sündmustele, mis toimuma hakkavad. Laske lahti oma soov protsessi kontrollida.
Õppige vastu võtma.
Olge valmis vastu võtma igast allikast, mis pole vastuolus teie eetikaga. Olge valmis vastu võtma seda, mida te palusite.
Õppida andma ning vastu võtma on võtmeks külluse loomisele ning raha voolamisele teie juurde. Üsna sageli oleme me head kas siis andmises või vastuvõtmises, kuid küllus nõuab mõlema kvaliteedi meisterlikku valdamist. Kui andjal pole tagamõtteid ning ta ei ürita teie sõprust osta, on vastuvõtmine viis teda toetada, kui lasete tema küllusel teie suunas voolata. “Andke inimestele, kes kasutavad teie raha ning kingitusi selleks, et luua positiivseid muudatusi oma eludes. Andke selleks, et aidata inimestel saavutada oma kõrgeim eesmärk ning leida oma tee. Kui te tõesti tahate inimesi toetada, siis tunnete te andmisest siirast rõõmu.”
Andmine loob küllust. Isegi väikesed andmised võivad energiavoolu teie kasuks pöörata. Kuid andmine, mis aitab inimese, kes on millegi sõltlane, välja korduvast situatsioonist, või teeb teisi teist sõltuvaks, ei vii külluseni.
Looge oma elutöö.
Te võite tuua oma ellu raha, tehes tööd, mida teile ei meeldi teha, kuid see võtab rohkem aega ning jõudu. Armastades seda, mida te teete, saabub küllus palju lihtsamalt ning väiksemate jõukuludega.
Kui te teenite ning toetate teisi, avastage oma eluülesanne ning tehke seda, mida te armastate, mitte seda, mille tegemine teie arvates kasu tooks. Tehes seda, mida te teha armastate, muutute te raha jaoks väga ligitõmbavaks.
Oma elutöö loomine ei pea tingimata tähendama järsku muudatust või ameti vahetust. Me võime väljendada kõrgemaid kvaliteete ka töös, mida me praegu teeme, kuni saabub aeg teha järgmine samm.
Heaks näiteks on lugu mehest, kelle eluülesandeks oli inspireerida inimesi ning tuua neis välja parim. Vaatamata väga maistele ametitele, mida ta pidas, olles algul bussijuht, siis kelner, siis sekretär, täitis ta oma eluülesannet ka nendel ametikohtadel, olles alati inimesi julgustamas ning aitamas neil avastada oma tugevaid külgi - oma jõudu. Oma hilisemas elus sai temast edukas kirjanik ning avalik esineja, kes kirjutas inspireerivaid raamatuid ning pidas inspireerivaid kõnesid. Aidates ning toetades teisi inimesi omakasupüüdmatult, tõmbame me oma ellu küllust.
“Teie sügavaimad igatsused ning unistused tulevad teie hingest. Teie hing pole piiratud identiteedist, mis teil praegu on. Ta näeb suures plaanis seda, kes te olete, nagu ka seda, mida te selles elus saavutada ning teostada võiksite. Ärge suhtuge oma fantaasiatesse kui lihtsalt unelmatesse. Austage neid kui sõnumeid oma olemuse sügavamast osast, mis kõnelevad teile sellest, mida te teha saaksite ning milliseid suundi oma elus võiksite valida.”
Määratledes oma elutööd, peame me hindama oma tegelikke võimeid ning andeid. Kui me armastame millegi tegemist ning teeme sellest oma elukogemuse osa, siis kiirgab see armastus ka teistele. Kui me armastame näiteks käsitööesemete valmistamist ning inimesed kannavad midagi meie tehtut, siis tunnevad nad meie armastust. Sellest, kes armastab näiteks reisimist, võiks arvatavasti saada hea giid.
“Te võite arvata, et teised teavad paremini kui teie, millises suunas teie karjäär minema peaks, milliseid investeeringuid te tegema peaksite või milline strateegia teie puhul toimiks. Kuid teie ise olete parim autoriteet, kes teile ütleb, kuidas oma elu elada.”
Ärge sõltuge teiste inimeste arvamustest selle kohta, mida te nende arvates tegema peaksite. Järgige oma vaistu ning südant, mille abil saate vastused kõigile oma küsimustele.
Puudus on ajutine.
Me peame mõistma, et kui me oleme situatsioonis, kus meie eludes valitseb puudus, on see ajutine olukord, millest meie Kõrgem Mina tahab, et me õpiksime. Õppides need õppetunnid ära nii kiiresti kui võimalik, võime me liikuda läbi selle oma kõrgeima eesmärgi avanemiseni, olla elus ning kogeda küllust ning heaolu.
KAS ON ELU ENNE SURMA?
Lääne alkeemia tegeles paralleelselt vaimsele laboratoorse tööga.
Hiina alkeemia oli DAO omandamise kaudu igavese elu saamise kunst.
India alkeemia rasajaana koolkond oli puhas maagiline soterioloogia ehk pääsmispraktika.
Mitmedki tantristid nimetavad alkeemiat üheks kaheksast siddhist ehk väest.
Täna ei peaks enam küsima, kas on elu pärast surma, vaid KAS ON ELU ENNE SURMA?
Just selle elususe küsimusega, selle kvaliteedi ja kestvusega, tegeles alkeemia.
Alkeemia peaaines oli Inimene.
Ainult see, kes ei tunne alkeemia olemust vőib ta samastada keemia vői eelkeemiaga.
Alkeemia kuulub vabaduse ja igavese elu saavutamise teede hulka ja tal on vaimne ülesanne.
Keemia on ainete maailma tunnetamine ja selle valdamine.
Traditsiooniline alkeemia lähtus Hermes Trismegistuse őpetusest, et kőik, mida me enda ümber näeme, on vaid algprintsiipide erinevad manifestatsioonid. Kőik loodu on omavahel ühenduses - muutub ja areneb. Maine peegeldab taevast ja taevas on maise reaaliad.
Alkeemiline pärand sai osaliselt tőesti keemia kätte, kuid see osa ei kanna enam alkeemia jälge. Keemia ei sünni alkeemiast. Keemia on alati alkeemia kőrval - sellega paralleelselt.
Need on kaks erinevat struktuuri. Nagu tänane teater ei kanna enam omaegsete rituaalide ja müsteeriumite nähtavat jälge - metafüüsiline osa on lőigatud ära.
Sügavust lisasid juurde ka kirjandusellu romantik Victor Hugo ja realist Honore de Balzac.
XX sajandi üks tuntumaid alkeemikuid Fulcanelli ütleb aga et laboratoorselt alkeemiaga tegelemine tänapäeval on küsitav, kuna pole enam ehedaid aineid - kosmilised mőjud on niivőrd muutunud. See aga ei tähenda nagu poleks alkeemia printsiipidest midagi őppida.
Tegelikult ulatub alkeemiline traditsioon tőepoolest läinud sajandisse, mil ilmusid prantsuse alkeemiku ja adepti Fulcanelli raamatud "Gooti katedraalide saladused" ja "Filosoofilised majad". Tema salapärasest isikust teame vaid ta őpilaste kaudu. Aga Fulcanellit lugedes tunnetad kohe sellist kompetentsust ja enesekindlust, mis saab olla vaid sellel, kes teab neid asju.
Keemiast rääkides ütleb Fulcanelli, et keemiline valem ei peegelda kőiki aine omadusi. Kui tükk suhkrut panna pimedas uhmrisse, siis vőime tagudes näha sinist leeki. Seda pole suhkru valemis. Ja kui uhmerdada peedisuhkrut - tuleb hoopis kollane leek. Seega on ainetes enam kui nende valemid näitavad.
Alkeemias räägitakse transmutatsioonist ja transformatsioonist. Need pole päris ühed ja samad asjad. Transmutatsioon on ühe aine muutumine teiseks molekulaarsel tasandil.
Näiteks süsiniku ja teemanti molekulaarsed struktuurid on sarnased. On vaja katalüsaatorit, et saada süsinikust teemant.
Selleks pole vaja alkeemiat kui kuninglikku kunsti. Transformatsioon sőltub aga alkeemiku enda siseseisundist. Nii ei saa tarkade kivi kätte ainult laboritööga, vaid selleks on vaja ka alkeemiku sisemist seisundit - see ongi transformatsioon.
Albert Suur, Aquino Thomase ja meie Mauritiuse őpetaja, on öelnud, et pole asja, mis oma viimases substantsis ei sisaldaks kulda. Alkeemiaga alustades on tähtis see tunnetus, et meie hinges on see maagiline kuld olemas. Sellest saab meie füüsika ja metafüüsika kese. Kuid oma vertikaalne telg tuleb leida igaühel ise.
Kui alkeemilise protsessi ehk opus magnumi eesmärk on elixir vitae ja lapis - ehk siis igavese elu ja absoluutse vabaduse saavutamine tarkade kivi kaudu, mis lubab ka transmutatsioone kullaks ehk maailma muutmist vői päästmist -siis Carl Gustav Jungi uurimustest näeme, et see individuatsiooniprotsess, mis toimub alateadlikult - järgib opus almicumchi ilma mőistuse loata.
Carl Gustav Jung täheldas iseenda ja paljude patsientide unenägude ja nägemuste vastavust alkeemilisele sümboolikale.
15 aastat kestnud uurimuse jooksul jőudis ta järeldusele, et alateadvuslik liigub alkeemiliste sümbolitega kirjeldatud radu pidi ja viib psüühiliste resultaatideni, mis on samastatavad alkeemiliste oopustega.
Jungile heideti ette, et ta transpsüühilisi sümboleid otsekui degradeerib psüühilisteks terminiteks. Jungi vastus oli, et transpsüühiline ei ole psühholoogi uurimisväli, kuid iga vaimne kogemus eeldab psüühilist reaalsust ja see reaalsus koosneb kindlatest asjadest, millega tegelemine on psühholoogi őigus ja kohustus.
Jung täheldas juba oma uuringute algul, et need unenäod ja nägemused, milles esineb alkeemiline sümboolika, viivad teatud psüühilise integratsioonini, mida Jung nimetas individuatsiooniprotsessiks.
Seega ei olnud alatedvuse ilmingud mitte juhuslikud, anarhilised, sporaadilised, vaid järgisid teatud eesmärki - individuatsiooni.
See on Jungi järgi oma MINA avastamine ja valdamine ja seega iga inimese jaoks kőrgem siht. Unenäomaailma vőib vaadelda kui kőigile kättesadavat alateadlikku initsatsiooniprotsessi, kuigi jah - Jung sellist terminoloogiat ei kasutanud. Pühendamatu, kes näeb alkeemilisi unenägusid ja läheneb psüühilisele integratsionile, teeb läbi initsiatsiooniliseed katsumused.
Tulemus on küll erinev müstilise ja rituaalse initsiatsiooniga vőrreldes, kuid siiski sarnastatav. Unenäoseisundis on pühendamatu samas olukorras, mis adept rituaalse initsiatsioni korral ja mőlemal juhul on tegemist vaimse reintegratsiooniga.
Mehaanikas kasutab Newton vaid väheseid ja väga lihtsaid mõisteid, õieti ainult viit. Need on: mass (m), kiirus (v), kiiruse muutus ajas ehk kiirendus (a), liikumishulk (mv) ja jõud (F).
Nimetatud mõistetele lisandub veel kolm põhilauset selle kohta, kuidas jõud toimivad. Nende väheste põhimõistete abil vormis Newton oma taevamehaanika, mis kajastab taevakehade liikumist fantastilise täpsusega. Veel enam, kogu tänapäeva insenerimehaanika baseerub neil põhimõistetel.
Newtoni liikumisseadused said aluseks nii klassikalisele mehaanikale kui ka kogu füüsikale kuni Einsteini relatiivsusteooria ilmumiseni.
Liikumise uurimisel lõi Newton mõiste "kiirus", mis on saadud kohakoordinaadi juurdekasvu ja aja juurdekasvu jagatisena. Probleemi lahendamine, s. t. ebaühtlaselt liikuva keha kiiruse uurimiseks kasutatava sobiva matemaatilise meetodi leidmine, andis Newtonile võtme juurdekasvudega opereerimiseks ja viis lõpuks diferentsiaalarvutuse loomisele.
Kuidas saab aga arvutada pidevalt muutuva kiirusega liikuva keha poolt antud ajavahemiku kestel läbitud teed? Taoliste, osalt geomeetriast formuleeritud küsimustele vastamise kaudu jõudis Newton integraalarvutuseni. Ja kui ta lõpuks mõlemat laadi probleeme koos vaatles, tegi ta suurepärase avastuse: Newton mõistis, et diferentsiaal- ja integraalarvutus on tihedasti teineteisega seotud.
Peale matemaatika ja loodusteaduste oli Newtonil veel kaks huviala – teoloogia ja alkeemia. Ei saa teda laita selle eest, et ta oma väljapaistvat mõistust "raiskas" alkeemiale, sest Newtoni ajal märkis sõna "alkeemia" lihtsalt kogu keemiat. Newton oma kaasasündinud teadlasetalendiga püüdis täpsete eksperimentidega kontrollida, mida alkeemikute väited tegelikult väärt olid.
Mis teoloogiasse puutub, siis uskus Newton kaljukindlalt, et universumi looja on ülitark, tema ise aga täiesti võimetu - ta uskus, et on nagu poisike mererannas, kelle ees laiub läbiuurimata tõeookean. Ta oli arvamusel, et nii taevas kui ka maa peal leidub palju sellist, mis ületab tema teadmised. Ta seadis enesele ülesandeks mõista seda, mida enamik tema ajastu intelligentseid inimesi vastuvaidlemata aktsepteeris ja mis neile niisama loomulikuna tundus nagu terve inimmõistus, nimelt maailma loomist. Samal eesmärgil tegi ta kronoloogilisi uurimisi, püüdes Vana Testamendi daatumeid ajaloo omadega kooskõlla viia.
Hiina alkeemia oli DAO omandamise kaudu igavese elu saamise kunst.
India alkeemia rasajaana koolkond oli puhas maagiline soterioloogia ehk pääsmispraktika.
Mitmedki tantristid nimetavad alkeemiat üheks kaheksast siddhist ehk väest.
Täna ei peaks enam küsima, kas on elu pärast surma, vaid KAS ON ELU ENNE SURMA?
Just selle elususe küsimusega, selle kvaliteedi ja kestvusega, tegeles alkeemia.
Alkeemia peaaines oli Inimene.
Ainult see, kes ei tunne alkeemia olemust vőib ta samastada keemia vői eelkeemiaga.
Alkeemia kuulub vabaduse ja igavese elu saavutamise teede hulka ja tal on vaimne ülesanne.
Keemia on ainete maailma tunnetamine ja selle valdamine.
Traditsiooniline alkeemia lähtus Hermes Trismegistuse őpetusest, et kőik, mida me enda ümber näeme, on vaid algprintsiipide erinevad manifestatsioonid. Kőik loodu on omavahel ühenduses - muutub ja areneb. Maine peegeldab taevast ja taevas on maise reaaliad.
Alkeemiline pärand sai osaliselt tőesti keemia kätte, kuid see osa ei kanna enam alkeemia jälge. Keemia ei sünni alkeemiast. Keemia on alati alkeemia kőrval - sellega paralleelselt.
Need on kaks erinevat struktuuri. Nagu tänane teater ei kanna enam omaegsete rituaalide ja müsteeriumite nähtavat jälge - metafüüsiline osa on lőigatud ära.
Sügavust lisasid juurde ka kirjandusellu romantik Victor Hugo ja realist Honore de Balzac.
XX sajandi üks tuntumaid alkeemikuid Fulcanelli ütleb aga et laboratoorselt alkeemiaga tegelemine tänapäeval on küsitav, kuna pole enam ehedaid aineid - kosmilised mőjud on niivőrd muutunud. See aga ei tähenda nagu poleks alkeemia printsiipidest midagi őppida.
Tegelikult ulatub alkeemiline traditsioon tőepoolest läinud sajandisse, mil ilmusid prantsuse alkeemiku ja adepti Fulcanelli raamatud "Gooti katedraalide saladused" ja "Filosoofilised majad". Tema salapärasest isikust teame vaid ta őpilaste kaudu. Aga Fulcanellit lugedes tunnetad kohe sellist kompetentsust ja enesekindlust, mis saab olla vaid sellel, kes teab neid asju.
Keemiast rääkides ütleb Fulcanelli, et keemiline valem ei peegelda kőiki aine omadusi. Kui tükk suhkrut panna pimedas uhmrisse, siis vőime tagudes näha sinist leeki. Seda pole suhkru valemis. Ja kui uhmerdada peedisuhkrut - tuleb hoopis kollane leek. Seega on ainetes enam kui nende valemid näitavad.
Alkeemias räägitakse transmutatsioonist ja transformatsioonist. Need pole päris ühed ja samad asjad. Transmutatsioon on ühe aine muutumine teiseks molekulaarsel tasandil.
Näiteks süsiniku ja teemanti molekulaarsed struktuurid on sarnased. On vaja katalüsaatorit, et saada süsinikust teemant.
Selleks pole vaja alkeemiat kui kuninglikku kunsti. Transformatsioon sőltub aga alkeemiku enda siseseisundist. Nii ei saa tarkade kivi kätte ainult laboritööga, vaid selleks on vaja ka alkeemiku sisemist seisundit - see ongi transformatsioon.
Albert Suur, Aquino Thomase ja meie Mauritiuse őpetaja, on öelnud, et pole asja, mis oma viimases substantsis ei sisaldaks kulda. Alkeemiaga alustades on tähtis see tunnetus, et meie hinges on see maagiline kuld olemas. Sellest saab meie füüsika ja metafüüsika kese. Kuid oma vertikaalne telg tuleb leida igaühel ise.
Kui alkeemilise protsessi ehk opus magnumi eesmärk on elixir vitae ja lapis - ehk siis igavese elu ja absoluutse vabaduse saavutamine tarkade kivi kaudu, mis lubab ka transmutatsioone kullaks ehk maailma muutmist vői päästmist -siis Carl Gustav Jungi uurimustest näeme, et see individuatsiooniprotsess, mis toimub alateadlikult - järgib opus almicumchi ilma mőistuse loata.
Carl Gustav Jung täheldas iseenda ja paljude patsientide unenägude ja nägemuste vastavust alkeemilisele sümboolikale.
15 aastat kestnud uurimuse jooksul jőudis ta järeldusele, et alateadvuslik liigub alkeemiliste sümbolitega kirjeldatud radu pidi ja viib psüühiliste resultaatideni, mis on samastatavad alkeemiliste oopustega.
Jungile heideti ette, et ta transpsüühilisi sümboleid otsekui degradeerib psüühilisteks terminiteks. Jungi vastus oli, et transpsüühiline ei ole psühholoogi uurimisväli, kuid iga vaimne kogemus eeldab psüühilist reaalsust ja see reaalsus koosneb kindlatest asjadest, millega tegelemine on psühholoogi őigus ja kohustus.
Jung täheldas juba oma uuringute algul, et need unenäod ja nägemused, milles esineb alkeemiline sümboolika, viivad teatud psüühilise integratsioonini, mida Jung nimetas individuatsiooniprotsessiks.
Seega ei olnud alatedvuse ilmingud mitte juhuslikud, anarhilised, sporaadilised, vaid järgisid teatud eesmärki - individuatsiooni.
See on Jungi järgi oma MINA avastamine ja valdamine ja seega iga inimese jaoks kőrgem siht. Unenäomaailma vőib vaadelda kui kőigile kättesadavat alateadlikku initsatsiooniprotsessi, kuigi jah - Jung sellist terminoloogiat ei kasutanud. Pühendamatu, kes näeb alkeemilisi unenägusid ja läheneb psüühilisele integratsionile, teeb läbi initsiatsiooniliseed katsumused.
Tulemus on küll erinev müstilise ja rituaalse initsiatsiooniga vőrreldes, kuid siiski sarnastatav. Unenäoseisundis on pühendamatu samas olukorras, mis adept rituaalse initsiatsioni korral ja mőlemal juhul on tegemist vaimse reintegratsiooniga.
Mehaanikas kasutab Newton vaid väheseid ja väga lihtsaid mõisteid, õieti ainult viit. Need on: mass (m), kiirus (v), kiiruse muutus ajas ehk kiirendus (a), liikumishulk (mv) ja jõud (F).
Nimetatud mõistetele lisandub veel kolm põhilauset selle kohta, kuidas jõud toimivad. Nende väheste põhimõistete abil vormis Newton oma taevamehaanika, mis kajastab taevakehade liikumist fantastilise täpsusega. Veel enam, kogu tänapäeva insenerimehaanika baseerub neil põhimõistetel.
Newtoni liikumisseadused said aluseks nii klassikalisele mehaanikale kui ka kogu füüsikale kuni Einsteini relatiivsusteooria ilmumiseni.
Liikumise uurimisel lõi Newton mõiste "kiirus", mis on saadud kohakoordinaadi juurdekasvu ja aja juurdekasvu jagatisena. Probleemi lahendamine, s. t. ebaühtlaselt liikuva keha kiiruse uurimiseks kasutatava sobiva matemaatilise meetodi leidmine, andis Newtonile võtme juurdekasvudega opereerimiseks ja viis lõpuks diferentsiaalarvutuse loomisele.
Kuidas saab aga arvutada pidevalt muutuva kiirusega liikuva keha poolt antud ajavahemiku kestel läbitud teed? Taoliste, osalt geomeetriast formuleeritud küsimustele vastamise kaudu jõudis Newton integraalarvutuseni. Ja kui ta lõpuks mõlemat laadi probleeme koos vaatles, tegi ta suurepärase avastuse: Newton mõistis, et diferentsiaal- ja integraalarvutus on tihedasti teineteisega seotud.
Peale matemaatika ja loodusteaduste oli Newtonil veel kaks huviala – teoloogia ja alkeemia. Ei saa teda laita selle eest, et ta oma väljapaistvat mõistust "raiskas" alkeemiale, sest Newtoni ajal märkis sõna "alkeemia" lihtsalt kogu keemiat. Newton oma kaasasündinud teadlasetalendiga püüdis täpsete eksperimentidega kontrollida, mida alkeemikute väited tegelikult väärt olid.
Mis teoloogiasse puutub, siis uskus Newton kaljukindlalt, et universumi looja on ülitark, tema ise aga täiesti võimetu - ta uskus, et on nagu poisike mererannas, kelle ees laiub läbiuurimata tõeookean. Ta oli arvamusel, et nii taevas kui ka maa peal leidub palju sellist, mis ületab tema teadmised. Ta seadis enesele ülesandeks mõista seda, mida enamik tema ajastu intelligentseid inimesi vastuvaidlemata aktsepteeris ja mis neile niisama loomulikuna tundus nagu terve inimmõistus, nimelt maailma loomist. Samal eesmärgil tegi ta kronoloogilisi uurimisi, püüdes Vana Testamendi daatumeid ajaloo omadega kooskõlla viia.
Kulla valmistamine kus tahes, millal tahes (15)
Olete küps enese ees. Te valdate nii iseennast kui end ümbritsevat.
Suudate enesele ja inimkonnale olla see tõeliselt "KULDNE INIMENE".
Suudate enesele ja inimkonnale olla see tõeliselt "KULDNE INIMENE".
Valguse ja pimeduse seostamine (14)
Olles leidnud oskuse läheneda kõiksusele, tuleb õppida selles ka olema.
Peab mõistma must-valge mõtet - just värvitute vahele kõik värvid ju jäävad.
Seega oluline samm on siinkohal omaks võtta vastandite olemasolu vajalikkust ja tähtsust kõiges olemasolevas!
Peab mõistma must-valge mõtet - just värvitute vahele kõik värvid ju jäävad.
Seega oluline samm on siinkohal omaks võtta vastandite olemasolu vajalikkust ja tähtsust kõiges olemasolevas!
Sügavikus õngitsemine : visioone teisest maailmast (13)
Maine on juba proovitud ja tuttav - aeg toimida maa ja taeva vahel. Kogemusi ja elu kaunistab nüüd kõiksuse tunnetus, mis annab maise inimesena elavale "tõelise" vabaduse sel määral kui palju inimeseks olemine seda võimaldab.
Õunte söömine (12)
Aeg õitsengust tulu lõigata. Käes on koristusaeg - vili põllult ja õunad puudelt. Puudust ei tunne ei ihu ega hing.
Subscribe to:
Posts (Atom)